Ava (fotograafia)

Diagramm näitab kaamera objektiivil ava f/2.8 ja f/16

Apertuur ehk ava fotograafias on parameeter, mis vastab objektiivi sisese ava läbimõõdule ja kontrollib kui palju valgust jõuab filmini või sensorini. Objektiivide sisse on ehitatud õhukestest lamellidest konstruktsioon, mille abil saab muuta objektiivi avause läbimõõtu. Mida suurem ava, seda rohkem valgust, ava väiksemaks muutmine laseb vähem valgust läbi objektiivi.

Objektiivi avaarv määrab, kui palju valgust pääseb filmile või andurile. Erinevad säriaja ja avaarvu kombinatsioonid võimaldavad kontrollida valguse kogust, mis jõuab filmile või sensorile. Tüüpiliselt kiirem säriaeg nõuab suuremat avaarvu, et saavutada piisavalt valgust säritamiseks ning aeglasem säriaeg nõuab väiksemat ava, et vältida üle säritamist.

Avause suurus on üks tegur, mis mõjutab teravusulatust. Väiksem ava annab suurema teravusulatuse. Väga väikeste avade kasutamisel avaldub aga rohkem difraktsioonist tingitud ebateravus, mis mõjub ka nendele objektidele, millele kaamera on teravustatud. Suure ava puhul on tervusulatus väike, kuid difraktsioonist tingitud ebateravus praktiliselt puudub. Suur ava võib aga soodustada fotol esinevaid moonutusi. Keerulisemad optilised süsteemid suudavad leevendada moonustuste esinemist ning seega on võimalik pildistada suurema avaga ja ka suurema valguse kogumise võimega.

Avaastmed

Diagramm illustreerib ava vähenemist (f-numbri kasvu)

Avaarvu kirjeldamisel asendatakse tavaliselt murru lugeja tähega f. Maksimaalne ja minimaalne f-arv oleneb objektiivist. Madalam f-number tähistab suuremat ava ning võimaldab rohkemal valgusel läbida objektiivi ning jõuda filmile või sensorile. Fotograafia mõiste „üks f-stop" muudab valguse intensiivsust kahekordselt.

Avaarvu muutmine ühe stopi võrra muudab objektiivi läbiva valguse hulga kaks korda. Muutes avaarvu 1/4’lt 1/5,6 peale, muutub objektiivi läbiva valguse hulk kaks korda väiksemaks. Avaarvu muutmine 1/11 pealt ¼ peale, suureneb valguse hulk kokku kaheksa korda.

Teravusulatus

Teravusulatus e. teravussügavus on fotograafias mõiste, mis tähendab, milline osa fotost on terav ning milline osa udune. Ava korrigeerimine muudab ka teravusulatust. Täiesti terav on fotol vaid üks harilikult kaamera filmi- või sensori tasapinnaga paralleelselt ja objektiivi optilise teljega risti paiknev tasapind, millele kaamera on teravustatud. Kõik sellest tasapinnast lähemal ja kaugemal on fookusest väljas, kuid teatav vahemik terava tasapinna lähedal tundub inimsilmale terav. See teravana tunduv kauguste vahemik ongi teravusulatus. Üldreeglina väiksem ava ehk suurem f-arv, annab suurema vahemaa, mis jääb teravaks.

f/32 - kinnine ava
f/5.6 - lahtine ava

Group f64

Group f/64 loodi Ameerika fotograafide Willard Van Dyke'i ja Ansel Adamsi poolt, kes jagasid ühist fotostiili, mida iseloomustab terav, keskendunud ja hoolikalt raamitud pilt. Osaliselt oli see tingitud nende vastuseisust piktorialismi fotostiili vastu, mis oli suuresti valitsenud 1900. aasta alguses. Lisaks oli grupi eesmärk edendada uut modernistliku esteetilist stiili, mille aluseks olid just piltide avatud füüsilised vormid.

Termin f/64 viitab kõige väiksemale avale, mida võimaldavad suureformaadilised kaamerad ning see tagab maksimaalse teravussügavuse, mistõttu foto on ühtlaselt terav.

15. novembril 1932 avaldas Group f/64 oma töödega esimese grupinäituse San Francisco M. H. de Young Memorial Muuseumis. Selle grupi liikmed ja näitusel osalejad:

Maksimaalne ja minimaalne ava

Igal objektiivil on vastav maksimaalne ja minimaalne avaarv. See võib olla näiteks f/22 – f/1.4. Maksimaalne avaarv on ka nimetatud objektiivi kiirus kuna avaarv mõjutab otseselt säritamise aega. Objektiivid, millel on ava suurem kui f/2.8, on tuntud kui kiired objektiivid. Suurem ava nõuab suurema läbimõõduga optikat, mis on aga raskemad ja kallimad.

Kasutatud allikad