Ava (fotograafia)
 | See artikkel vajab toimetamist. (Juuni 2010) |
Apertuur ehk ava fotograafias on parameeter, mis vastab objektiivi sisese ava läbimõõdule ja kontrollib kui palju valgust jõuab filmini või sensorini. Objektiivide sisse on ehitatud õhukestest lamellidest konstruktsioon, mille abil saab muuta objektiivi avause läbimõõtu. Mida suurem ava, seda rohkem valgust, ava väiksemaks muutmine laseb vähem valgust läbi objektiivi.
Objektiivi avaarv määrab, kui palju valgust pääseb filmile või sensorile. Erinevad säriaja ja avaarvu kombinatsioonid võimaldavad kontrollida valguse kogust, mis jõuab filmile või sensorile. Tüüpiliselt kiirem säriaeg nõuab suuremat avaarvu, et saavutada piisavalt valgust säritamiseks ning aeglasem säriaeg nõuab väiksemat ava, et vältida üle säritamist.
Avause suurus on üks tegur, mis mõjutab teravussügavust. Väiksem ava annab suurema teravussügavuse. Kui ava on liiga suur, siis fotol esinevad moonutused. Keerulisemad optilised süsteemid suudavad leevendada moonustuste esinemist ning seega on võimalik pildistada suurema avaga ja ka suurema valguse kogumise võimega.
Avaastmed
Avaarvu kirjeldamisel asendatakse tavaliselt murru lugeja tähega f, mis tähistab fookuskaugust, kuna fookuskaugus on võrdne avause läbimõõduga. Maksimaalne ja minimaalne f-arv oleneb objektiivist. Madalam f-number tähistab suuremat ava ning võimaldab rohkemal valgusel läbida objektiivi ning jõuda filmile või sensorile. Fotograafia mõiste „üks f-stop" muudab valguse intensiivsust kahekordselt.
Avaarvu muutmine ühe stopi võrra muudab objektiivi läbiva valguse hulga kaks korda. Muutes avaarvu 1/4’lt 1/5,6 peale, muutub objektiivi läbiva valguse hulk kaks korda väiksemaks. Avaarvu muutmine 1/11 pealt ¼ peale, suureneb valguse hulk kokku kaheksa korda.
Teravussügavus
Teravussügavus on fotograafias mõiste, mis selgitab, milline osa fotost on terav ning milline osa udune. Ava korrigeerimine muudab ka teravussügavust. Täiesti terav on fotol vaid üks kindel punkt. Kõik sellest punktist eespool ja tagapool on fookusest väljas, kuid mingil määral terava punkti lähedal tundub inimsilmale terav. See terav pindala ongi teravussügavus. Üldreeglina väiksem ava ehk suurem f-arv, annab suurema vahemaa, mis jääb teravaks.
-
f/32 - kinnine ava ja pikk säriaeg -
f/5.6 - lahtine ava ja lühike säriaeg
Group f64
Group f/64 loodi Ameerika fotograafide Willard Van Dyke'i ja Ansel Adamsi poolt, kes jagasid ühist fotostiili, mida iseloomustab terav, keskendunud ja hoolikalt raamitud pilt. Osaliselt oli see tingitud nende vastuseisust piktorialismi fotostiili vastu, mis oli suuresti valitsenud 1900. aasta alguses. Lisaks oli grupi eesmärk edendada uut modernistliku esteetilist stiili, mille aluseks olid just piltide avatud füüsilised vormid.
Termin f/64 viitab kõige väiksemale avale, mida võimaldavad suureformaadilised kaamerad ning see tagab maksimaalse teravussügavuse, mistõttu foto on ühtlaselt terav.
15. novembril 1932 avaldas Group f/64 oma töödega esimese grupinäituse San Francisco M. H. de Young Memorial Muuseumis. Selle grupi liikmed ja näitusel osalejad:
- Ansel Adams
- Imogen Cunningham
- John Paul Edwards
- Sonya Noskowiak
- Henry Swift
- Willard Van Dyke
- Edward Weston
Maksimaalne ja minimaalne ava
Igal objektiivil on vastav maksimaalne ja minimaalne avaarv. See võib olla näiteks f/22 – f/1.4. Maksimaalne avaarv on ka nimetatud objektiivi kiirus kuna avaarv mõjutab otseselt säritamise aega. Objektiivid, millel on ava suurem kui f/2.8, on tuntud kui kiired objektiivid. Suurem ava nõuab suurema läbimõõduga optikat, mis on aga raskemad ja kallimad.