Saarbrükken

Saarbrükken
Saarbrücken
Lidnanznam;	Flag;
Valdkund	Saksanma
Eläjiden lugu (2024)	183,509 ristitud
Pind	167,52 km²
Pämez'	Uve Konradt; (reduku 2019—,; Uwe Conradt)
Telefonkod	+49−68
Aigvö	tal'vel UTC+1,; kezal UTC+2

Saarbrükken (saksan kelel: Saarbrücken [zaːɐ̯ˈbʁʏkən] «Saaran sildad», sen sijaližel paginal: Saarbrigge [zɐ̯ːˈbrıgə], lüksemb.: Saarbrécken, franc.: Sarrebruck [saʁ'bʁyk]) om Saksanman joudai lidn suvipäivlaskmaiženno valdkundröunanno. Saarbrükken om Saar-federacijanman administrativižeks keskuseks da sen kaikiš surembaks lidnaks.

Istorii[vajehta | vajehtada tekst]

Eländpunktan nimituz mainitase ezmäižen kerdan vl 999 kuti Sarabrukk-lidnuz (latin.: castellum Sarabrucca) rimalaižen Otton III-imperatoran lahjoičemižkirjeižes. Lidnan oiktused oma Saarbrükkenal vspäi 1322.

Vspäi 1909 nügüd'aigaine Saarbrükken om olmas kahten lähižen lidnan ühtištusen jäl'ghe senke, ližatihe Sankt-Johannad (oli lidnaks vspäi 1322) da Mal'štatt-Burbah-lidnad (oli lidnaks vspäi 1874).

Saarbrükken om kivihil'basseinan, metallurgijan da oludenkeitandan amuižeks keskuseks.

Geografijan andmused[vajehta | vajehtada tekst]

Lidn sijadase Saar-jogen muugotil randoil (Reinan hurapol'ne bassein), 179..401 m korktusil, 230 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Matkad Berlinhasai om 578 km pohjoižpäivnouzmha orhal, 723 km avtol vai raudtel.

Klimat om ven valdmeren. Voden keskmäine lamuz om +9,9 C°. Ekstremumad oma −20,8 C° (uhoku) i +37,7 C° (heinku, eloku). Paneb sadegid 861 mm vodes, läz tazomäras kuidme, enamba tal'vkus (100 mm), vähemba sulakus (50 mm).

Tobmuz[vajehta | vajehtada tekst]

Saarbrükkenan ümbrikod, lidnrajonad da ümbrišt (2016)

Saarbrükken jagase nelläks ümbrikoks (saks.: Stadtbezirk), ned alajagasoiš 20 lidnrajonaks (üks'lugu Stadtteil).

Edeline lidnan pämez' om Šarlotte Bric (Charlotte Britz, reduku 2004 — sügüz'ku 2019).

Eläjad[vajehta | vajehtada tekst]

Vl 2013 lidnan eläjiden lugu oli 177 201 ristitud, vl 2017 — 180 966 ristitud. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 205 tuhad eläjid vl 1975.

Saaran universitet om ühthižtöiš Saksanman äiluguižidenke tedoinstitutoidenke, kudambad tedoitas informatikad, bioinformatikad, kelid, uzid materialoid. Sättutoitud tedoiden, čomamahtoiden i muzikan universitetad ratas lidnas.

Transport[vajehta | vajehtada tekst]

Tramvaid oma kundaližeks transportaks lidnas, ned-žo ühtenzoittas sidä Francijan lähiženke Sargemin-lidnanke.

Rahvahidenkeskeine civiline Saarbrükken-lendimport (SCN) sijadase vides kilometras päivnouzmha keskuzpalaspäi lidnan röunal. Sispäi tehtas reisid Berlinha, Gamburgha, Lüksemburgha da Keskmeren lebutahoiže.

Homaičendad[vajehta | vajehtada tekst]

Irdkosketused[vajehta | vajehtada tekst]

Lidnan tobmuden sait (saarbruecken.de). (saks.) (angl.) (fr.)

Saarbrükken Vikiaitas

	Saksanman federacijanmad da niiden administrativižed keskused
	Alasaksonii (Gannover) \| Baden-Vürtemberg (Štuttgart) \| Bavarii (Münhen) \| Berlin \| Brandenburg (Potsdam) \| Joudjaline Ganzejan Bremen-lidn (Bremen) \| Joudjaline da Ganzejan Gamburg-lidn \| Gessen (Visbaden) \| Meklenburg da Ezine Pomeranii (Šverin) \| Pohjoine Rein da Vestfalii (Düssel'dorf) \| Reinland-Pfal'c (Mainc) \| Saar (Saarbrükken) \| Saksonii (Drezden) \| Saksonii-Anhal't (Magdeburg) \| Šlezvig-Gol'štein (Kil') \| Türingii (Erfurt)