Mine sisu juurde

Hüperteksti edastusprotokoll: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Gert7 (arutelu | kaastöö)
Mall Internetikihid
 
(ei näidata 33 kasutaja 45 vahepealset redaktsiooni)
1. rida: 1. rida:
{{Internetikihid}}
'''Hüperteksti edastusprotokoll''' ([[inglise keel|ingl]] ''Hypertext Transfer Protocol'' ehk HTTP) on [[protokoll (andmeside)|protokoll]] informatsiooni edastamiseks [[arvutivõrk|arvutivõrkudes]]. Algselt oli see mõeldud kitsamalt [[hüpertekst-märgistuskeel]]es kirjutatu edastamiseks.
'''Hüperteksti edastusprotokoll''' ([[inglise keel]]es ''Hypertext Transfer Protocol'' ehk '''HTTP''') on [[Protokoll (andmeside)|protokoll]] [[Informatsioon|teabe]] edastamiseks arvutivõrkudes.<ref name="ietf2616" /> HTTP on andmete edastamise aluseks [[veeb]]is.


[[Hüpertekst]] on struktureeritud tekst, mis kasutab teistele ressurssidele viitamiseks [[hüperlink]]e.<ref name="qGvcy" /> HTTP on hüperteksti edastamiseks loodud protokoll.
Selle protokolli kaudu laetakse alla enamik dokumente, mis [[internet]]is üleval on. [[brauser|Veebilehitseja]] saab [[fail]]i HTTP vahendusel, kui selle aadress algab nii: <code>http://</code>.


HTTP arenduse algatas [[Tim Berners-Lee]] [[CERN]]is 1989. aastal. HTTP standardite väljatöötamist koordineerisid [[Internet Engineering Task Force]] (IETF) ja [[World Wide Web Consortium]] (W3C) ning see kulmineerus mitmete [[kommentaarinõue]]te (RFC-de) avaldamisega. Kõige kasutatum HTTP versioon HTTP/1.1 defineeriti esimest korda aastal 1997 RFC 2068-s, kuid 1999. aastal asendati see RFC 2616-ga ja 2014. aastal omakorda RFC 7230 sarjaga.
Kui aadressi alguses on <code>http://</code> asemel <code>https://</code>, edastatakse inforamatsioon üle [[turvasoklite kiht|turvasoklite kihi]] (SSL). Sel juhul toimub andmevahetus kasutaja ja veebiserveri vahel kõrvaliste jaoks loetamatul kujul.
== Tehniline ülevaade ==
HTTP kasutab [[klient-server-mudel]]it ja [[päring–vastus|päring-vastus]]-protokolli. Näiteks võib kliendi rollis olla [[Brauser|veebibrauser]] ning serveri rollis [[veebisait]]i majutav arvuti. Klient esitab serverile HTTP-päringu. Server töötleb sissetulnud päringu ja tarnib kliendile küsitud ressursi või sooritab kliendi nimel tegevusi. Server tagastab kliendile vastuse, mis sisaldab päringu töötlemise tulemusi ning võib sisaldada ka kliendi päritud ressursse.


HTTP disain võimaldab kasutada vahepealseid võrguelemente, et täiustada klientide ja serverite vahelist suhtlemist. Suure liiklusega veebilehed kasutavad sageli [[puhverserver]]eid, mis pakuvad kliendile sisu ülaserverite nimel, et kiirendada kliendi juurdepääsu sisule. Veebibrauserid puhverdavad varem kasutatud ressursse ning võimalusel taaskasutavad neid võrguliikluse vähendamiseks. HTTP ressursid on tuvastatavad võrgus nende internetiaadresside kaudu [[Ühtne ressursiidentifikaator|URI]]-skeemidega http ja https.
[[Kategooria:Internet]]


== Päringumeetodid ==
[[af:HTTP]]
HTTP määratleb meetodid, mis vastavad toimingutele, mida tahetakse viidatud ressursil teostada. Ressurss võib sõltuvalt serveri implementatsioonist kujutada endast kas olemasolevaid andmeid, näiteks faile, või dünaamilisi ehk genereeritud andmeid, näiteks mõne protsessi väljundit. HTTP/1.0 spetsifikatsioon<ref name="FEXv8" /> määratles meetodid GET, POST ja HEAD. HTTP/1.1 spetsifikatsioon<ref name=":0" /> lisas 5 uut meetodit: OPTIONS, PUT, DELETE, TRACE ja CONNECT. Kuna meetodid on spetsifikatsioonidokumentides defineeritud, on nende semantika hästi teada ja neid saab usaldada. Iga klient võib kasutada mistahes meetodit ja server võib olla seatud üles toetama mistahes meetodite komplekti. Kui kasutusel olev meetod on vahepealsele elemendile tundmatu, käsitletakse seda kui ohtlikku ja mitte[[Idempotentsus|idempotentset]] meetodit. Meetodite arv ei ole piiratud – see võimaldab tulevikus uusi meetodeid luua (lõhkumata olemasolevat taristut).<ref name=":0" />
[[ar:بروتوكول نقل النص الفائق]]

[[az:HTTP]]
=== Ohutud meetodid ===
[[id:Hypertext Transfer Protocol]]
Mõned meetodid (näiteks HEAD, GET, OPTIONS ja TRACE) on definitsiooni järgi<ref name=":0" /> määratletud ohututeks, mis tähendab, et nad on ette nähtud üksnes teabe edastamiseks ja ei tohiks muuta serveri olekut. Teisisõnu ei tohiks neil olla kõrvaltoimeid peale üldiselt kahjutute tegevuste nagu logimine või puhverdamine. GET-päringute saatmine peaks olema serveri olekule ohutu, olenemata hetkeolekust, kuid seda ei saa garanteerida, sest praktikas ei ole nende käitlemine mingil moel tehniliselt piiratud.
[[ms:HTTP]]

[[bn:হাইপার টেক্সট ট্রান্সফার প্রোটোকল]]
Samas meetodid POST, PUT, DELETE ja PATCH on ette nähtud tegevusteks, mis võivad põhjustada nii muutusi serveri olekus kui ka kõrvaltoimeid <ref name=":0" />, näiteks rahalisi tehinguid või e-posti edastamist.
[[bs:Hypertext Transfer Protocol]]

[[bg:HTTP]]
== Vaata ka ==
[[ca:Protocol de transferència d'hipertext]]
* [[Internetiaadress]]
[[cs:Hypertext Transfer Protocol]]
* [[Universaalne ressursiidentifikaator]] (URI)
[[cy:HTTP]]
* [[Ühtne ressursinimi]] (URN)
[[da:HTTP]]

[[de:Hypertext Transfer Protocol]]
== Viited ==
[[el:Πρωτόκολλο Μεταφοράς Υπερκειμένου]]
{{viited|allikad=
[[en:Hypertext Transfer Protocol]]
<ref name="ietf2616">Fielding,&#x20;Roy T.&#x3B;&#x20;Gettys,&#x20;James&#x3B;&#x20;Mogul,&#x20;Jeffrey C.&#x3B;&#x20;Nielsen,&#x20;Henrik Frystyk&#x3B;&#x20;Masinter,&#x20;Larry&#x3B;&#x20;Leach,&#x20;Paul J.&#x3B;&#x20;Berners-Lee,&#x20;Tim&#x20;(June 1999).&#x20;[rfc:2616 ''Hypertext Transfer Protocol – HTTP/1.1''].&#x20;[[Internet Engineering Task Force|IETF]].&#x20;[[DOI]]:[http://dx.doi.org/10.17487%2FRFC2616 10.17487/RFC2616].&#x20;RFC 2616<span class="printonly">.</span></ref>
[[es:Hypertext Transfer Protocol]]
<ref name=":0">{{Netiviide|Autor=Internet Engineering Task Force|URL=https://tools.ietf.org/html/rfc2068|Pealkiri=Hypertext Transfer Protocol -- HTTP/1.1|Väljaanne=|Aeg=Jaanuar 1997|Kasutatud=20.03.2018}}</ref>
[[eo:Hiperteksto-Transiga Protokolo]]
<ref name="qGvcy">{{Netiviide|Autor=World Wide Web Consortium|URL=https://www.w3.org/WhatIs.html|Pealkiri=What is HyperText|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=20.03.2018}}</ref>
[[eu:HTTP]]
<ref name="FEXv8">{{Netiviide|Autor=Internet Engineering Task Force|URL=https://tools.ietf.org/html/rfc1945|Pealkiri=Hypertext Transfer Protocol -- HTTP/1.0|Väljaanne=|Aeg=Mai 1996|Kasutatud=20.03.2018}}</ref>
[[fa:پروتکل انتقال ابرمتن]]
}}
[[fr:Hypertext Transfer Protocol]]

[[ga:Prótacal Aistrithe Hipirtéacs]]
{{Veebitehnoloogiad}}
[[gl:HTTP]]
{{Veebilehitsejad}}
[[ko:HTTP]]

[[hr:HTTP]]
[[Kategooria:Internetiprotokollid]]
[[is:Hypertext Transfer Protocol]]
[[Kategooria:Võrguprotokollid]]
[[it:Hyper Text Transfer Protocol]]
[[Kategooria:Internet]]
[[he:Hypertext Transfer Protocol]]
[[kk:HTTP]]
[[lv:HTTP]]
[[lb:Hypertext Transfer Protocol]]
[[lt:HTTP]]
[[hu:HTTP]]
[[ml:ഹൈപ്പര്‍ ടെക്സ്റ്റ്‌ ട്രാന്‍സ്ഫര്‍ പ്രോട്ടോകോള്‍]]
[[nl:Hypertext Transfer Protocol]]
[[ja:Hypertext Transfer Protocol]]
[[no:HTTP]]
[[nn:Hypertext Transfer Protocol]]
[[pl:Hypertext Transfer Protocol]]
[[pt:HTTP]]
[[ro:HTTP]]
[[ru:HTTP]]
[[sq:Hypertext Transfer Protocol]]
[[simple:Hypertext Transfer Protocol]]
[[sk:Hypertext Transfer Protocol]]
[[sl:HTTP]]
[[sr:HTTP]]
[[sh:HTTP]]
[[fi:HTTP]]
[[sv:HTTP]]
[[tl:HTTP]]
[[th:Hypertext Transfer Protocol]]
[[vi:Hypertext Transfer Protocol]]
[[tr:HTTP]]
[[uk:HTTP]]
[[zh-yue:HTTP]]
[[zh:超文本传输协议]]

Viimane redaktsioon: 3. jaanuar 2024, kell 23:13

Internetiprotokolli kihid

Andmesideprotokollid · TCP/IP mudel · veel...

Rakenduste kiht

DHCP · HTTP · HTTPS · IRC · FTP · DNS · SMTP · IMAP · POP · SSH · Telnet · TLS/SSL · XMPP

Transpordikiht

TCP · UDP

Internetikiht

Internetiprotokoll (IPv4 · IPv6) · IPsec

Lülikiht

MAC (DSL · Ethernet · WLAN)

Hüperteksti edastusprotokoll (inglise keeles Hypertext Transfer Protocol ehk HTTP) on protokoll teabe edastamiseks arvutivõrkudes.[1] HTTP on andmete edastamise aluseks veebis.

Hüpertekst on struktureeritud tekst, mis kasutab teistele ressurssidele viitamiseks hüperlinke.[2] HTTP on hüperteksti edastamiseks loodud protokoll.

HTTP arenduse algatas Tim Berners-Lee CERNis 1989. aastal. HTTP standardite väljatöötamist koordineerisid Internet Engineering Task Force (IETF) ja World Wide Web Consortium (W3C) ning see kulmineerus mitmete kommentaarinõuete (RFC-de) avaldamisega. Kõige kasutatum HTTP versioon HTTP/1.1 defineeriti esimest korda aastal 1997 RFC 2068-s, kuid 1999. aastal asendati see RFC 2616-ga ja 2014. aastal omakorda RFC 7230 sarjaga.

Tehniline ülevaade[muuda | muuda lähteteksti]

HTTP kasutab klient-server-mudelit ja päring-vastus-protokolli. Näiteks võib kliendi rollis olla veebibrauser ning serveri rollis veebisaiti majutav arvuti. Klient esitab serverile HTTP-päringu. Server töötleb sissetulnud päringu ja tarnib kliendile küsitud ressursi või sooritab kliendi nimel tegevusi. Server tagastab kliendile vastuse, mis sisaldab päringu töötlemise tulemusi ning võib sisaldada ka kliendi päritud ressursse.

HTTP disain võimaldab kasutada vahepealseid võrguelemente, et täiustada klientide ja serverite vahelist suhtlemist. Suure liiklusega veebilehed kasutavad sageli puhverservereid, mis pakuvad kliendile sisu ülaserverite nimel, et kiirendada kliendi juurdepääsu sisule. Veebibrauserid puhverdavad varem kasutatud ressursse ning võimalusel taaskasutavad neid võrguliikluse vähendamiseks. HTTP ressursid on tuvastatavad võrgus nende internetiaadresside kaudu URI-skeemidega http ja https.

Päringumeetodid[muuda | muuda lähteteksti]

HTTP määratleb meetodid, mis vastavad toimingutele, mida tahetakse viidatud ressursil teostada. Ressurss võib sõltuvalt serveri implementatsioonist kujutada endast kas olemasolevaid andmeid, näiteks faile, või dünaamilisi ehk genereeritud andmeid, näiteks mõne protsessi väljundit. HTTP/1.0 spetsifikatsioon[3] määratles meetodid GET, POST ja HEAD. HTTP/1.1 spetsifikatsioon[4] lisas 5 uut meetodit: OPTIONS, PUT, DELETE, TRACE ja CONNECT. Kuna meetodid on spetsifikatsioonidokumentides defineeritud, on nende semantika hästi teada ja neid saab usaldada. Iga klient võib kasutada mistahes meetodit ja server võib olla seatud üles toetama mistahes meetodite komplekti. Kui kasutusel olev meetod on vahepealsele elemendile tundmatu, käsitletakse seda kui ohtlikku ja mitteidempotentset meetodit. Meetodite arv ei ole piiratud – see võimaldab tulevikus uusi meetodeid luua (lõhkumata olemasolevat taristut).[4]

Ohutud meetodid[muuda | muuda lähteteksti]

Mõned meetodid (näiteks HEAD, GET, OPTIONS ja TRACE) on definitsiooni järgi[4] määratletud ohututeks, mis tähendab, et nad on ette nähtud üksnes teabe edastamiseks ja ei tohiks muuta serveri olekut. Teisisõnu ei tohiks neil olla kõrvaltoimeid peale üldiselt kahjutute tegevuste nagu logimine või puhverdamine. GET-päringute saatmine peaks olema serveri olekule ohutu, olenemata hetkeolekust, kuid seda ei saa garanteerida, sest praktikas ei ole nende käitlemine mingil moel tehniliselt piiratud.

Samas meetodid POST, PUT, DELETE ja PATCH on ette nähtud tegevusteks, mis võivad põhjustada nii muutusi serveri olekus kui ka kõrvaltoimeid [4], näiteks rahalisi tehinguid või e-posti edastamist.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Fielding, Roy T.; Gettys, James; Mogul, Jeffrey C.; Nielsen, Henrik Frystyk; Masinter, Larry; Leach, Paul J.; Berners-Lee, Tim (June 1999). [rfc:2616 Hypertext Transfer Protocol – HTTP/1.1]. IETF. DOI:10.17487/RFC2616. RFC 2616.
  2. World Wide Web Consortium. "What is HyperText". Vaadatud 20.03.2018.
  3. Internet Engineering Task Force (mai 1996). "Hypertext Transfer Protocol -- HTTP/1.0". Vaadatud 20.03.2018.
  4. 4,0 4,1 4,2 4,3 Internet Engineering Task Force (jaanuar 1997). "Hypertext Transfer Protocol -- HTTP/1.1". Vaadatud 20.03.2018.